Mälestused on vaiksed tunnistajad tunnetele, mida aeg ei suuda kustutada.
Kõige kaunimad mälestused kajavad südamest tuleva siira naeruga.
Mõned mälestused ei ole lihtsalt mäletatavad – neid tundub uuesti elada.

Mitte hetk ise ei ole unustamatu, vaid see, mida sa selles tundsid.
Inimesed, kellega naersime koos, jäävad alati eriliseks.
Iga naeratus kannab endas varjatud mälestust.

Jagatud naeratused jäävad sügavalt meie südametesse.
Mälestused on ajapuru, mida hoiame südame sahtlites.
Mõnikord viib laul meid aastate tagusesse aega.

Ilusad mälestused on püsipunkt valulistes päevades.
Sügavaim igatsus algab kohast, kus kõige enam naerdi.
Elades mälestustega, on minekust kinnikeppimise peenem vorm.

Unustada on lihtne, aga mälestused jätavad jälje.
Kõige kõvem vaik on südamega, mis mälestustest pulbitseb.
Mõned inimesed mööduvad, aga mälestused jäävad.
Õnn kaob, aga koos naerdud hetked jäävad.
Kõige enam igatseme vaikust, mida koos jagasime.
Tõelised mälestused ei ela meie mõttes, vaid südames.
Üks foto võib äratada tuhanded mälestused.
Mälestused on vaimu salajane sild minevikuga.
Mineviku jälg kaob mälestuste sügavustesse.
Mälestused ei kao – nad vaikivad lihtsalt.
Sinu südamesse trükitud jäävad meeles igaveseks.
Aeg möödub, inimesed muutuvad – aga mõned mälestused on ajatud.
Kui sulged silmad ja tunned, et oled endiselt seal – siis mälestus elab.
Kõige magusam valu on mälestuse nõelav igatsus.
Südamesse maetud mälestustega inimene pole kunagi päriselt üksinda.
Kaunis mälestus paneb sind muigama ka aastate pärast.
Iga hüvastijätu taga peitub mälestuste kollektsioon.
Mälestused on mineviku õitsevad oksad.
Mõnikord peituvad nad lõhnas, mõnikord meloodias.
Südamesse seatud sidemeid me kutsume mälestusteks.
Iga elatud hetk saab homse mälestuseks.
Mälestused hoiavad elu, aeg vormib neid.
Inimesed mäletavad kõige enam neid hetki, mida nad sooviks unustada.
Need, kes lahkuvad, aga mälestused jäävad.
Mõned mälestused soojendavad, mõned põletavad.
Kui öö langeb, kõnelevad mälestused valjemini.
Pisarad on peidetud mälestuste jäljed.
Kõige kaunimad mälestused on vaikides jagatud.
Mälestused ei kalla mälestust – nad sütitavad tundeid.
Vana tänav suudab äratada unustatud mälestuse.
Mäletamine võib tuua rõõmu – või valu.
Iga lahkuminek sulgeb veel ühe mälestuste kasti.
Aeg võib mööduda, aga mõned mälestused püsivad värsked.
Kallis mälestus ilmub ootamatult ootamatutes hetkedes.
Vaikne pilk võib vahel jutustada aastaid kandev lugu.
Mälestused on elu poolt maha jäänud allkiri.
Iga mälestus on tunde destilleeritud olemus.
Kõige enam igatsemegi neid aegu, mil naersime koos.
Iga meenutus on rännak läbi aja.
Mida su süda ütles “unusta”, sinu meel keeldub.
Mõnikord mälestused elustavad, teinekord hoiavad koos.
Ära unusta: kõige kaunimad mälestused saab ühel päeval uuesti elada.
Mälestused on südame peidetud notiitis allajoonitud laused.