Vaikus kaitseb vägistajat, mitte ohvrit.

Õiglus algab sealt, kus vabandused lõpevad.

“Ei” tähendab “ei” – alati, igal juhul.

Ellujäänud vajavad jõudu, mitte haletsust.

Ohvri kaitsmine on julgus, kurjategija kaitsmine on reetmine.

Rääkimine ei ole nõrkus, vaid esimene samm õigluse suunas.

Seksuaalne vägivald ei ole viga – see on kuritegu.

Trauma ei kao vaikides – õiglus aitab terveneda.

Murra vaikus, enne kui see murrab teisi.

Need, kes väärkohtlemist varjavad, on sama süüdi kui toimepanijad.

Keha ei ole lahinguväli – peata vägivald.

Häbi ei kuulu ohvrile, vaid süüdlasele.

Kõiki arme ei näe – usu ohvreid.

Üks teade võib peatada koletise.

Vägivallatsejatele nulltolerants, õigusele nullvaikus.

Ära küsi: „Miks ta vaikis?“ Küsi: „Miks ta vaikima sunniti?“

Õiglus ei sosista – see karjub vägivalla vastu.

Nõusolek ei ole valikuline – see on austuse alus.

Isegi kui hääl väriseb – räägi ikkagi.

Iga ellujäänu on sõdalane, kes kõnnib läbi tule.

Kaitse haavatuid, mitte kurjategijaid.

Vaikuskultuur toidab väärkohtlejaid.

Ellujäänud ei pea vaikides paranema.

Ära nõua tugevust ohvrilt – tee süsteem tugevaks.

Väärkohtlemisest teatamine on julgus, mitte reetmine.

Väärkohtlejad kardavad tõde – näita neile põhjust.

Tõeline õiglus karistab süüdlasi, mitte vigastatuid.

Üks hääl võib käivitada muutuste laine.

Vaikus ei ole turvalisus – see on allaandmine.

Me ei unusta ja me ei andesta ebaõiglust.

Nõua karistust, mitte kannatust.

Seksuaalne vägivald ei vaja selgitusi – vaid tagajärgi.

Tõeline jõud on anda hääl neile, kes ei saa rääkida.

Ohvrid ei võlgne midagi – ühiskond võlgneb neile kaitse.

Õiglus ühe jaoks annab lootuse paljudele.