Laim on pimeduse keel, kui tõde vaikib.
Ära hinda inimest laimu, vaid vaikuse järgi.

Laim on nõrkuse kõige inetum mask.
Laimajad kannavad sõnade raskust, mida ei öeldud.

Tõde tuleb hiljem, aga laimu mask langeb ruttu.
Laim on salalik pistoda aususesse.

Vaikust ei tasu tõlgendada süüks — laimajad kukuvad esimesena.
Laimamine pole julgus, vaid iseloomu puudus.
Aeg kustutab laimu jälje, kuid mitte haava.
Tõde ja laim ei saa kunagi koos eksisteerida.
Tõde vaigistab laimu varem või hiljem.
Üks laim, tuhat häbi.