Kurjus sööb hinge seestpoolt, enne kui see maailma puudutab.
Vaikimine ebaõigluse ees on vaikiv nõusolek.
Need, kes naudivad teistele haiget tegemist, on end juba kaotanud.

Kurjus ei võida kunagi; see vaid viivitab headuse võiduga.
Kõige julgemad südamed võitlevad kurjusega mitte vihaga, vaid kaastundega.
Kurjus kasvab seal, kus puudub empaatia.

Pimedus õitseb, kui head inimesed pilgu kõrvale pööravad.
Hea süda on kurjuse suurim vaenlane.
Tõeline julgus on seista kurjuse vastu ka üksi.

Kurjus peidab end sageli sarmi taha, kuid tõde paljastab selle näo.
Kurjuse eiramine ei kaitse sind selle eest.
Kurjus kannab sageli õiglustunde maski.

Kurjuse seemet kastetakse ahnuse ja uhkusega.
Kurjad kavatsused, kui need kord välja öeldakse, kõlavad valjemini kui vaikus.
Vihkamine on kurjuse hääl; armastus on selle vaikus.
Kurjus sosistab seal, kus õiglus vaikib.
Suurim võit on otsustada mitte saada selleks, mis sind haavas.
Kurjus otsib võimu; armastus otsib rahu.
Ebaõiglus on vaikne kurjuse vorm.
Isegi üksainus valguskiir võib murda sajanditepikkuse pimeduse.