Ebaõiglus teeb valusamaks nii kannataja kui ka pealtvaataja südame.

Õigus ei tähenda alati õiglust.

Ebaõiglus võib viia revolutsioonini, aga ka vaikse kannatamiseni.

Iga inimene väärib õiglast kohtlemist.

Ebaõiglus on maailma varjatud valu.

Vaikus ebaõigluse ees on vaikus südametunnistuse ees.

Mõnikord on ebaõiglus õppetund, mida tuleb õppida.

Ebaõiglus ei muuda tõde valeks, aga teeb tõe tajumise raskemaks.

Üks ebaõiglus kõigi vastu on kõigi ebaõiglus ühe vastu.

Õiglus võib olla aeglane, aga ebaõiglus on terav ja kohene.

Ebaõiglus paljastab ühiskonna sügavaimad haavad.

Ebaõiglus ei tunne piire ega vanust.

Tõeline tugevus seisneb ebaõiglusele vastu seismises.

Ebaõiglus võib pimedaks teha, kuid mitte südametunnistust.

Iga ebaõiglus on kutse õigust otsida.

Ebaõiglus õhutab viha, õiglus rahu.

Mõnikord on ebaõiglus katalüsaator muutustele.

Kannatus ebaõigluse all võib muuta inimese targemaks või kibedaks.

Ebaõiglus võib olla nähtamatu, kuid selle mõju on tunda.

Õiglus ei ole alati lihtne, kuid ebaõiglus on alati valus.

Ebaõiglus on ühiskonna peegel.

Üks ebaõiglus võib hävitada rohkem kui sada head tegu.

Ebaõiglus paljastab, kus puudub empaatia ja inimlikkus.

Vaikus ebaõigluse ees on sellega koostöö tegemine.

Iga ebaõiglus on võimalus seista tõe ja õiguse eest.