Oktoober on hooaeg, mil aasta räägib vaikuses.

Oktoober on rahu, mis on täis maa lõhna ja lehtede sahinat.

Oktoobris muutub loodus kollaseks ja südamesse poeb nukrus.

Sügislehtede langemisel vaatab inimene enda sisse.

Oktoober on hüvastijättude ja leppimise kuu.

Veidi sügist, veidi sisemist rännakut.

Oktoobri jahedus teeb mõtted selgeks.

Kõige vaiksem aeg enda sisse vaatamiseks.

Oktoobris toob tuul kaasa vaikseid mälestusi.

Nagu langevad lehed, lasevad inimesed lahti minevikust.

Oktoober on üleminek suve lõbust sügise küpsusesse.

Iga tuuleiil viib endaga ühe tunde.

Oktoober on sügava rahu kehastus.

Isegi päike tõuseb õrnemalt oktoobris.

Oktoober äratab meis vaiksed luuletused.

Selles kuus räägib vaikus rohkem kui sõnad.

Oktoobris muutub süda läbipaistvaks.

Vaikne nagu leht, aga sama mõjuv.

Oktoober pühib eemale mineviku jäägid.

Loodus aeglustub oktoobris — ja meie ka.