Kaotada see, mille nimel oled vaeva näinud, on kõige raskem hetk, kus testitakse su kannatlikkust ja vastupidavust.
Aja jooksul kaotatu on tegelikult ohverdused, mida elu meilt nõuab.
Kõik, mis on saadud pingutusteta, on hukule määratud kaotamiseks.

Kaotamine on esimene samm mõistmaks, kui väärtuslik see, mille nimel oled tööd teinud, tegelikult on.
Aja käes kas iga pingutus premeeritakse või kaotatakse.
Kaotamine on mõnikord kõige väärtuslikum võimalus uuesti alustada.

Kaotamine vaatamata pingutustele õpetab rohkem kui võit ilma õppetundideta.
Aeg on meie kõige väärtuslikum vara; kaotades mõistame selle tõelist väärtust.
Pingutamine tähendab riski kaotada, sest väärtusliku kaitsmine on raske.

Kaotamine teeb haiget, kuid aja jooksul küpsetab sind.
Pingutused ei lähe kunagi raisku; kõik kaotatu on samm uue alguse suunas.
Mida rohkem aega kaotad, seda paremini mõistad asjade väärtust, mida hindad.

Kaotamine ei tähenda pingutuste kadumist, vaid muutumise algust.
Aja jooksul tehtud pingutused jätavad mõnikord nähtamatuid, kuid püsivaid jälgi.
Kaotamine on meie pingutuste proovikivi; tugevad jäävad, nõrgad lahkuvad.
Pingutus ja aeg on kaks kõige raskemini asendatavat asja, kui need on kaotatud.
Kaotamine on uue suuna leidmine teel, mille nimel oled vaeva näinud.
Aja ja pingutusega kasvatatud asjad jätavad isegi kaotatuna jälje.
Kaotamine avab mõnikord suurimate võitude ukse.
Iga pingutatud hetk kannab endas kaotuse hirmu; aga tõeline kaotus on allaandmine.