Need, kes ootavad ustavust, aga varjavad reetmist, lõikavad kõige sügavamalt.
Mitte iga “ma armastan sind” ei ole siiras – mõni on lihtsalt osa mängust.
Kõige usaldusväärsemad reedavad kõige vaikselt.

Truudusetus on vale, mis ei võta kunagi oma maski eest.
Kui vale on öeldud, on ustavus igaveseks määrdunud.
Mõned vaatavad sulle silma, samal ajal kui nad selja taga löövad.

Tihti peidab truudusetus end naeratuse taha.
Reetmine tuleb sageli armastuse maski all.
See, kes su südant kõige rohkem puudutas, võib seda ka kõige enam haavata.

Mida pead ustavuseks, võib olla vaid harjumus.
Reetmine algab vaikusest ja lõpeb karjetega.
Truudusetus on hetk, mil süda tunneb külmust.

Tõeliselt ustav võib olla see, kes lahkub vaikselt.
Reetmise andestamine tähendab ustavuse pisendamist.
Kes õigustab truudusetust, on juba vaimselt lahkunud.
Ustavust ei unustata, aga reetmine jätab alati armi.
Kui sind murrab see, keda usaldasid, on see vaikne reetmise nutt.
Reetmine kajab kõige valjemini vaiksete südames.
Kui palju kavatsusi varjab end süütutes silmades?
Truudusetus on suurim armastuse reetmine.
Mitte kõik, kes paistavad ustavad, pole päriselt su kõrval.
Reeturi nägu pole inetu, aga süda on.
Ustavus on haruldane – mitte igaüks pole selleks võimeline.
Need, kes lahkuvad vaikselt, matavad koos sellega ka oma ustavuse.
Reetmise hind on tihti elu lõpuni kestev usalduse kaotus.