Pimedus paljastab sügavused, mida valgus ei näita.
Pimedus kallistab vaikuses; suurim rahu peitub seal.
Mida päevavalgus ei näita, sosistab pimedus.

Pimeduses langevad maskid – seal pole võltsi valgust.
Öö embuses puhkab hing kõige sügavamalt.
Valgus võib pimestada, aga pimedus kutsub mõtisklema.

End pimeduses kaotada tähendab vahel uuesti sündida.
Kõige ilusamad unistused tärkavad sügavas pimeduses.
Pimedus ei hirmuta, vaid segab neid, kes tõde väldivad.

Ööd armastavad teavad: pimedus on hinge vanim sõber.
Pimedus alandab valgust; kõik saab võrdseks.
Nagu päev on hele, on öö sügav ja tähendusrikas.

Pimedus on aeg, mil aeg seisab ja mõtted kõnelevad.
Päev võib olla hiilgav, aga öö on siiras.
Pimedus on lava, kus igal helil on tähendus.
Kes leiavad tee ilma valguseta, on sündinud pimeduses.
Pimedus on saladuse ema; igas tarkuses on öö algus.
Pimedus ei ole puudus, vaid olemasolu teine pool.
Need, kes armastavad ööd, teavad: pimedus on täis, mitte tühi.
Pimedus on kutse näha nähtamatut.