Vaikus kaitseb vägistajat, mitte ohvrit.
Õiglus algab sealt, kus vabandused lõpevad.
“Ei” tähendab “ei” – alati, igal juhul.

Ellujäänud vajavad jõudu, mitte haletsust.
Ohvri kaitsmine on julgus, kurjategija kaitsmine on reetmine.
Rääkimine ei ole nõrkus, vaid esimene samm õigluse suunas.

Seksuaalne vägivald ei ole viga – see on kuritegu.
Trauma ei kao vaikides – õiglus aitab terveneda.
Murra vaikus, enne kui see murrab teisi.

Need, kes väärkohtlemist varjavad, on sama süüdi kui toimepanijad.
Keha ei ole lahinguväli – peata vägivald.
Häbi ei kuulu ohvrile, vaid süüdlasele.

Kõiki arme ei näe – usu ohvreid.
Üks teade võib peatada koletise.
Vägivallatsejatele nulltolerants, õigusele nullvaikus.
Ära küsi: „Miks ta vaikis?“ Küsi: „Miks ta vaikima sunniti?“
Õiglus ei sosista – see karjub vägivalla vastu.
Nõusolek ei ole valikuline – see on austuse alus.
Isegi kui hääl väriseb – räägi ikkagi.
Iga ellujäänu on sõdalane, kes kõnnib läbi tule.
Kaitse haavatuid, mitte kurjategijaid.
Vaikuskultuur toidab väärkohtlejaid.
Ellujäänud ei pea vaikides paranema.
Ära nõua tugevust ohvrilt – tee süsteem tugevaks.
Väärkohtlemisest teatamine on julgus, mitte reetmine.
Väärkohtlejad kardavad tõde – näita neile põhjust.
Tõeline õiglus karistab süüdlasi, mitte vigastatuid.
Üks hääl võib käivitada muutuste laine.
Vaikus ei ole turvalisus – see on allaandmine.
Me ei unusta ja me ei andesta ebaõiglust.
Nõua karistust, mitte kannatust.
Seksuaalne vägivald ei vaja selgitusi – vaid tagajärgi.
Tõeline jõud on anda hääl neile, kes ei saa rääkida.
Ohvrid ei võlgne midagi – ühiskond võlgneb neile kaitse.
Õiglus ühe jaoks annab lootuse paljudele.